# 15 IT-eetikakoodeks - Oracle

Selle postituse teemaks on ettevõtte eetikakood. Valisin blogi jaoks Oracle näite. Oracle uuendas omas eetikakoodi aastal 2017. Uues eetikakoodis on täpsustatud organisatsiooni sisekord kui ka organisatsiooni väärtused ja vastandamine välistele osapooltele. Kahjuks ei erine Oracle eetikakoodeks kuidagi teiste suurorganisatsioonide omast. Kirjeldatakse põhiväärtusi, püütake olla eetilised, rõhutakse avatusele ja läbipaistvusele. Oracle tõin näiteks sellepärast, et nende eetikakoodeks uuendati see aasta ja tegemist on seega „värske“ suunanäitajaga.

Oracle eetikakoodi eesmärk on kirjeldada ettevõtte põhiväärtuseid ning anda selged suunised oma töötajatele.  Oracle on üles märkinud 10 põhiväärtust. Nendeks on terviklikus, eetika, üldine respekt, meeskonnatöö, suhtlus, innovatsioon, kliendirahulolu, kvaliteet, õiglus ja vastavus. Eetikakoodi eesmärgiks on defineerida reeglid, mille järgi juhindavad Oraclega seotud osapooled.  Näiteks on Oracle eraldi defineerinud rollid vastavalt positsioonidele, jaotades vastutusalad töötajate ja juhtide vahel. Kuna tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, siis on eriti suurt rõhku pööratud ettevõtte ärieetikale erinevates regioonides. Koodeksis on eraldi toonud välja käitumisjuhised ja normid vältimaks näiteks võimalike korruptsiooni juhtumeid. Aastatel 2011 - 2013 pidi organisatsioon tegelema mitmete korruptsiooni süüdistustega, seega sellest ka uued rõhuasetused eetika koodeksis. Oracle rõhutab, et ausus on nende ettevõtte üks alustaladeks ja nad ei allu ühelegi provokatsioonile. Nad lubavad samuti teha koostööd vaid nende ettevõtetega, kes jagavad Oraclega sarnaseid väärtuseid ning on seaduskuulekad.  Oracle töötajatel on keelatud pakkuda kolmandale osapooltele altkäemaksu või teisi määramatuid „soodustusi“. Töötajatel on lubatud teha äripartneritele kingitusi ja meeneid, kuid nende väärtus ei tohi kunagi ületada Anti-korruptsiooni seadusega sätestatud rahalisi piirmäärasid.  Samuti ei ole eetiline Oracle töötajatel võtta vastu „suure“ rahalise väärtusega kingitusi.

Teiseks suureks klausliks on Oracle toonud suurkorporatsioonile kohaselt välja innovatsiooni teema. Tarkavarafirmale on eriti oluline intellektuaalomandi küsimused, sest peale töötajate, peab Oracle patente ja autoriõigusi oma organisatsiooni suurimaks väärtuseks. Töötajatele on antud väga selged juhised kuidas kaitsta intellektuaalset omandit.

Kolmandaks on toodud välja Oracle suhtumise oma töötajatesse. Kuna tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, kus on esindatud erinevad rassid ja sood, siis Oracle on eraldi välja toonud punktid immigratsiooni, mitmekesisuse, ahistamise, turvalisuse ning tervise osas.

Kes pole varem suurorganisatsiooni eetikakoodeksiga kokku puutunud, siis tasuks korra pilk peale visata http://www.oracle.com/us/corporate/investor-relations/cebc-176732.pdf

# 14 IT-Turvariskid

Tänase blogi postituse teema pidi andma ülevaate ühest suuremast turvariskist, kuid ma otsustasin hoopis kirjutada minu kodus olevast “suurimast“ turvariskist. Ma arvan, et enamusel meist on kodus nii viiekümnendates või kuuekümnendates aastates olev IT- turvarisk kodus. Jah, selleks on meie vanemad, kes on agaralt hakanud kasutama arvuteid. Trükivad kahe näpuga, aegajalt paluvad selgitada kuhu on kadunud aken, mille nad kogemata ekraanilt välja lohistanud ning pärivad alatihti, et mille pärast see väike punase märgiga aken ekraanil vilgub. Ärge saage valesti aru, mul on suur austus oma ema vastu, et ta arvutit ei karda ja suudab kõik oma igapäeva toimetused iseseisvalt ära teha. Samas pean ma tõdema, et ega see kõige lõbusam pole, kui pean jälle arvutit viirustest puhastama. Ja seda teen ma üsna tihti, sest jälle on ema mingile kirjale klõpsinud või mindagi alla tirinud.

Olen juba ammu mõelnud sellele, et kuidas korraldada kodust “turvaõpet“. Ilmselgelt ei pole minu koolitusest piisavalt kasu olnud ja loodud “reeglid“ ei kehti kodusele ;) Seega on meie kodus olev tehnoloogia (loe: arvuti) pidevalt rünnaku all :D

Ainuke asi mille ma olen suutnud hästi selgeks teha on see, et tundmatult aadressilt tulevatele kirjadele ei tohi vastata ega ka sisus olevaid linke avada. Kuid kuidas koolitada “tagasihoidlikku“ arvutikasutajat? Olen selgitanud, et inglise keelseid linke, aknaid, jne. ei tohiks puutuda. See aga limiteeris mu ema julgust arvutit kasutada ning selle vältimiseks pidin selle reegli kehtetuks tunnistama. Otsustasime, et ta siis lihtsalt helistab mulle, kui mingi ebaselge aken jälle ekraanile ilmub. Pean tunnistama, et see ka ei tööta hästi, sest kui arvuti uuendusi teeb võib mulle kõne tulla iga 5 minuti tagant. Mingi aeg ma lõin lihtsalt käega ja installisin lihtsalt kõik võimalike viirusetõrjeid peale. See võttis palju mälumahtu ja tegi arvuti kohati väga aeglaseks. Iga kord kui arvuti tööle lülitasid hakkas mingi viirusetõrje kontroll pihta.

Vahel tundub, et ma ei suuda ühtegi asjaliku lahendust välja pakkuda. Küll oleks tore, kui mõni kohalik õppeasutus teeks ka vanematele inimestele selliseid algtaseme koolitusi. Ei pea kohe arvutit avama, vaid räägiks lihtsalt “maakeeli“ mis arvutimaailmas toimub ja kuidas märgata potentsiaalseid ohte.

#13 Teistmoodi IT

Kas Te olete mõelnud, kuidas invaliidid kasutavad erinevaid tehnoloogilisi vidinaid? Kas olete näinud kuidas näiteks kuulmispuudega või nägemispuudega inimesed kasutavad nutitelefone?

Elades “tavamaailmas” ei pane me isegi tähele millise ergonoomikaga on disainitud nutitelefoni väljalülitamise nupp või telefoni tagaküljel olev kaamera. Minu üks nägemispuudega sõber kasutab näiteks erinevaid appe suurendamiseks väikseid detaile. Ta ise kutsub neid tänapäeva luupideks😊. Need suurendusapid (Magnificiatio apps) on arendatud just selleks, et kuvada suurendatult objekte telefoni või tableti ekraanile. Antuid appe saab soetada nii iOS-i kui ka Androidi tarkvarale ja valik on üsna suur. Appi tehnoloogia on üsna lihtne. Tavaliselt kasutab app telefoni tagaküljel olevat kaamerat. Appil on olemas ka suurendus, valgustus ja freez funktsioonid.

Minu arust on selline app isegi tore mitte ainult nägemispuudega inimestele, vaid ka vanemale generatsioonile, kes on piisavalt tech-savvyd😉

Hea demo video:

Allikad:

http://www.assistireland.ie/eng/Information/Information_Sheets/Apps_for_People_with_Disabilities_and_Older_People.html

# 12 Usability

Mulle meeldib aegajalt Googlest otsida kõige naljakamate/halvemate UX lahendustega appe või veebilehti. Enamus neist näidetest on maru naljakad. Samas kui pead ise saama mingi olulise ülesandega hakkama ja  see osutub aeganõudvaks, närvesöövaks või tülikaks, siis ajab see vihale ikka küll.  Minu viimaseaja halvimaks kogemuseks on E-Tervise portaal ja koos oma Digilooga. Proovige leida Digiloost 1minutiga ülesse kui palju raha on Teie peale haigekassa kulutanud või kuidas saab tagasi paealahele, kui oled klikkinud oma hamba staatuse kaarti. Kui nüüd analüüsida Digilugu veebilehte Jakob Nielseni poolt väljatoodud punktide põhjal, siis minul tekkis küll tugev frustratsioon seda lehte kasutades.

Õpitavus – lehel on suured ja lihtsa disainiga värvilised infoblokid, aga sellest hoolimata ei suuda ma leida õigeid linke ülesse. Infoblokid keerlevad-tiirlevad, aga kuhu ma täpselt vajutama pean on ebaselge. Olen seda lehte pidanud umbes 5 korda kasutama ja endiselt olen segaduses kuidas lehel ringi navigeerida.

Tõhusus – ma pole endiselt leidnud üles seda linki mis suunab mind lehele, kus leiaksin infot Haigekassa poolt tehtud kulutustest minu peale.

Meeldejäävus – kahjuks ei saa siin lehel sellest rääkida, sest iga kord on mul tunne, et alustan nullist.

Vead – ma ei leidnud suuri vigu, samas kui ma ei suuda ennast kiirelt tagasi navigeerida pealehele, kas seda võib siis veaks lugeda?

Rahulolu – sõna otseses mõttes frustratsiooni tekitav.

Kui nüüd positiivse kogemusest rääkides, siis mulle väga meeldiv laevapiletid.ee leht. Tagasihoidlik ja ehk veidi igav disain, aga laevapiletid saab ostetud umbes 50 sekundiga. Seega veebilehe funktsioon on täidetud!

Õpitavus – lihtne ja arusaadav. Funktsioonide valik viidud miinimumi.

Tõhusus – väga tõhus, isegi mu ema, kes pole eriline arvutisõber sai lihtsalt hakkama.

Meeldejäävus – leht on nii lihtsa disainiga, et pole probleemi tegevuste meelde tuletamisega.

Vead – tundub, et suuremaid kasutajavigu ei esine.

Rahulolu – töö kiire ja korralik! Piletite tellimine on lihtne ja kasutajasõbralik😊

*Illustreerivaks pildiks halvast disainist lisasin Kodusalongi veebilehe näite, sest üks asi on funktsionaalsus, aga teine asi visuaalnedisain. Veebilehe disaineril on küll kullisilmad, et näeb neid valgeid sõnu sealt heledalt taustalt välja veerida :D

#11 Arendus ja ärimudelid

Erinevaid ärimudelid on mitmeid ja mida innovaatilisem on toode või teenus, seda rohkem mõtlevad ettevõtted milline tulumudel sobiks nende tootele/teenusele kõige paremini. Erinevate tulumudeliteks on näiteks tellimisega tehtav korduvost (subscription - BirchBox), reaalajas hinnastamine (real-time pricing - ebay), pooleldi tasuta (freemium - Skype, Spotify), pundarpakkumine (bundle pricing – xBox) ja mikromaksed (micropayments- Mobilgames).

Minu suureks lemmikuks on MailChimp. Ettevõtte, mis on suutnud hoolimata oma väikestest ressurssidest lüüa mitmeid oma konkurente. MailChimp on email-marketingi platvorm, mis annab ettevõtetele võimaluse saata klientidele regulaarseid infokirjasid ja läbi selle automatiseerida klientidele suunatud marketingi kampaaniad. MailChimp kasutab freemium tulumudelit. Freemium on hinnastamisstrateegia (ärimudel) mille puhul toode või teenus pakutakse kliendile tasuta. Raha küsitakse siis, kui kasutaja soovib kasutada lisateenuseid, seadeid või tarbida virtuaalset kaupa. Freemium ongi kokku pandud kahest sõnast “free“ (tasuta) ja “premium“ (lisatasu). Seega MailChimp võimaldab oma kasutajatel seada sisse minimaalsete seadetega konto 2000 meilitellijatele (subscribers) ja saata neile 12 000 meili kuu jooksul tasuta. Juhul kui klient soovib rohkem sätteid ja suuremat valikuvõimalust oma marketingikampaania läbiviimiseks peab ta maksma ~30€ kuus. Nende freemium töötab hästi kahel põhjusel. Esiteks saavad kasutajad sisse logida tasuta ja katsetada nende tasulist toodet ning luua oma automatiseeritu marketingikampaania. Teiseks, MailChimpi platvorm on äärmiselt kasutajasõbralik ja kasutaja ei pea muutma oma olemasolevat meililisti automaatvastuseid või eksportima/importima kasutajaid.

MailChimp meeskonnad töötavad agiilselt. Oma meeskonda otsib MailChimp tavaliselt agilprojektijuhte (ACP sefrifikaadiga), kes juhiks tiimi tööd ja aitaks neil saavutada nende eesmärke. Vaadates antud positsioonile esitatud nõudmisi võib järeldada, et nad kasutavad Scrumi või mingit analoogset arendusmudelit. MailChimpi konkurendi Icontacti juures töötav Rober Galen analüüsis oma ajaveebis MailChimpi meeskondade tööd ja leidis, et MailChimpi meeskonnad:

• suudavad kiirelt muuta oma ideid ja piwotida olemasolevat teenust
• nad on väga kreatiivsed leidmaks viise kuidas freemium mudelile anda lisandväärtust
• nad arendavad toodet kiirelt ja koostöös klientidega
• nende tiimid on väiksed ja autonoomsed
• nad töötavad lühikeste arendustsüklitega

Allikad:

• https://www.forbes.com/sites/sujanpatel/2015/04/29/7-examples-of-freemium-products-done-right/2/#12e53ac7d30b

• http://rgalen.com/agile-training-news/2015/5/24/the-newest-craze-in-agile-simplicity-and-un-scaling

• https://en.wikipedia.org/wiki/Freemium

#10 Kuidas saada häkkeriks?

Paljudele uustulnukatele IT valdkonnas on häkker laialdast arutelu tekitav sõna. Kui tavainimestele seostub häkkimine enamjaolt negatiivse tegevusega, siis tegelikult on häkkerid just need, kes on pannud aluse tänapäeva infoühiskonnale ja Internetile.

Häkker on tehnikahuviline, kes tunneb hästi arvuteid, ehitab üles keeruka arhitektuuriga lahendusi ning on võimeline “häkkima” sisse erinevatesse süsteemidesse. Kindlasti ei ole häkkeri eesmärk tekitada halba või mingil viisil kahjustada üles ehitatud süsteeme. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Kui nüüd kellegil on tekkinud suur soov saada häkkeriks, siis tasuks lugeda Eric S. Raymondi poolt kirjutatud “ “Hacker-HOWTO”. Oma kirjatükkis kirjeldab ta häkkerite olemust ja annab soovitusi kuidas saada suurepäraseks ja kogukonna poolt aktsepteeritud tegijaks.

Eric on esmalt loetlenud üles häkkeritele omased iseloomujooned. Näiteks peaksid nad suutma lahendada probleeme ja olla motiveeritud pakkumaks uusi lahendusi. Tegeleda probleemiga võideldes samal ajal vastu autoritaarsusele, tsentsuurile ja info varjamisele. Häkkeril peaks pidevalt arendama oma kompetentsi ja olema küsiv kõige suhtes. Lisaks iseloomuomadustele peab häkkeril olema ka suurepärased programmeerimis oskused. Eric on andnud väga head soovitused lugejale, milliste programeerimiskeeltega võiks alastada ja millised oskused tulevad kasuks igale tegijale. Kõige olulisema märkusena on ta välja toonud tõdemuse, et raamatud ja kursused siin ei aita. Parimad häkkerid on iseõppijad. See tähendab, et raamatust võib õppida keele omadusi, kuid progeja mõtteviisi saab omandada üksnes reaalse praktikaga.

Samuti on Eric toonud välja tähelepanuväärsed põhjused miks just alustada Linuxi või BSD Unixitestiga. Kui tahad võimalikult palju õppida, tuleb käed esmalt külge panna mootorile ning mitte roolile. Samuti tuleks õppida kasutama HTMLi. Tänapäeval töötab kõik veebis ja seega on oluline osata kas frontendi.

Ilmekalt on kirjutises tõstetud esile andmis printsiip. Mida rohkem “häkker” on nõus ühiskonnale tagasi andma, seda suurem saab olema tema tasu. See tähendab, et luues midagi suurt ja märgilist, ei tasu seda hoida endale, vaid jagada ühiskonna teenimise eesmärgiks ka teistega. Panus ei pruugi seisneda vaid loomises. Abiks võib olla ka avatud lähtekoodi testimine või silumine.

Võttes kokku Ericu kirjutise võib öelda, et häkkeriks olemine tähendab sellese subkultuuri kuulumist. Jagada samase “gruppi” kuuluvatega ühiseid väärtushinnanguid. Arendada pidevalt oma oskuseid ja mõtteviisi ning panustada konstantselt probleemide lahendamisse. 

Allikas:

http://www.kakupesa.net/hacker/

# 9 IT juht

Juhi roll organisatsiooni jaoks on hindamatu. Peter F. Drucker on öelnud, et juhtimine teeb asjad õigeks, juht aga teeb õigeid asju. Tegelikkuses on üsna keeruline eraldada juhtimist (managment) ja eestvedamisest (leadership). Heal juhis peaks olema mõlemad oskused – osata juhtida ja olla ka juhi rollis. Inimeste juhtimine IT valdkonnas on ülioluline, sest paljalt struktuuride ja igapäevaste tegemiste juhtimisest pelgalt ei piisa. Tõelised liidrid omavad visiooni ja suudavad seda ka teistele haaratavaks teha. Suured eesmärgid täidetakse vaid siis , kui kogu meeskond töötab ühiste eesmärkide nimel. Hea juht peab suutma teisi inspireerida ja motiveerida. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik kaasata kogu organisatsiooni.

Tugeva juhi ja hea arengumootorina võiks välja tuua Amazoni CTO Werner Vogelsi. Tema on mees, kes oma meeskonnaga on loonud Amazoni pilveteenuse usukumatu odava hinnaga. Siiani on ta on suutnud hoida Amazoni alati ühe sammu ees kõikidest konkurentsidest. Vogels usub, et innovatsioon tuleb väikestelt meeskondandelt, kes on igapäevaselt seotud klientidega. Ta leiab, et oma töötajaid tuleb usaldada, andes neile vabad käed ja lasta neil teha ise otsuseid. Sellejuures peab ta oluliseks, et kõik meeskonnaliikmetel on ühine arusaam äri kontseptsioonist. Näiteks töötavad Amazoni töötajad eesmärgiga teha toode/teenus võimalikult odavaks oma klientidele, mitte oma ettevõttele. Vogels on veendunud, et kõik inimesed on sündinud kreatiivse mõtlemisega. Paljud aga kaotavad selle oskuse, sest keskkond kus nad töötavad ei soosi seda. Kreatiivne mõtlemine tuleb tagasi siis kui inimene suudab ennast vabastada ümbritsevast mõtemallist ja keskkonna limiteerivatest tingimustest. Sellest tulenevalt peab Vogels oma üheks olulisemaks tööülesandeks võimaldada oma kolleegidel keskkonda, mis tagaks nende innovaatilise mõtlemisvõime.

Kuna IT sektor on üsna maskuliin, siis kahjuks on üsna vähe naisi suutnud ennast üles töötada juhtivpositsioonidele. Mitte, et naised oleksid halvemad juhid, vaid ühiskonna hinnangud ja arusaamad on siiani üsna seksistlikud. Enamus naisi on tunnistanud, et nad peavad meestest vähemalt kolm korda paremad olema, et neid samaväärselt hinnatakse.

Ühe suurepärase juhi, mentori ja ülemusena on tuntud Sophie Vandebroek, Xeroxi CTO. Sophie on üks nendest naistest, kes on inspireerinud palju teisi sookaaslasi valima just tehnikaalasid. Vanderbroeki hindab kõrgelt organisatsiooni mitmekesisust ning tiivustab oma töötajaid unistama uutest võimalikest toodetes. Selliseid klientidega koos brainstormingu sessioone kutsustakse Xeroxi sees “dreaming sessions-iteks“. Vandebroeki peetakse suurepäraseks inspireerijaks. Tema on üks suurimatest  panustajatest STEM-i. Organisatsioon, mis teeb koostööd koolide ka kogukondadega, et murda müüte ja väljakujunenud paradigmasid. Xeroxi töötajad iseloomustavad Vandebroek, kui juhti  kes ei tee järeleandmisi ja tohutult hea planeerimisvõimega.

Allikad:

• https://www.fastcompany.com/55888/how-she-does-it
• http://www.businessinsider.com/amazons-mr-cloud-werner-vogels-tells-us-the-secrets-to-success-2012-5
• https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/IT_juhtimine_ja_riskihaldus

#7 Litsentsid ja autoriõigused - Copyleft

Järjest enam pööratakse rõhku intellektuaalseomandi kaitsele ka IT sektoris. Päris tihti võib mõne koodijupil või tarkvaral näha väikest märget CC, AGPL, CC BY, jne. Tegemist on intellektuaalset omandit määrava autoriõiguste märkega, mis reguleerib kuidas antud omandit võib kasutada kolmandate osapoolte poolt. Rääkides litsentsidest detailsemalt võiksime tuua välja Copylefti.
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud tööde. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse vabakasutuslitsentsi abil.

Copyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale järgmised õigused:

1.   vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),

2.   vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,

3.   vabadus tööd muuta,

4.   vabadus levitada muudetud töid [1]

Enamik kopeeritavat tarkvara väljastatakse GNU (GPL) aluse, mis oli esimeseks copylefti litsentsiks ning on ka kõige sagedamini kasutatav tasuta tarkvara litsentsidel. Copylefti jagatakse 4 põhilisse kategooriasse [2]:

1. Väga tugev copyleft (AGPL) –kõikidel tuletatud komponentide peavad jääma sama litsentsi alla, kaasa arvatud need, mida levitatakse võrgukaudu. AGPL-iga on kaitstud näiteks Launchpad, Open Libary, Anki ja Booktype. [3]

2. Tugev (GNU GPL) – kõigile tuletatud komponentidele peab jääma sama litsents, erandiks on need mida levitakse võrgukaudu. GNU GPL-iga on kaitstud näiteks WordPress ja My SQL.

3. Nõrk (GNU LGPL) – ei nõua kogu tuletaud tarkvara komponentide viimist esialgse litsentsi alla. GNU LGPL-iga on kaitstud näiteks Modzilla ja OpenOffice.org.

4. Puuduva copyleft'iga – eeldab, et copyleft puudub ja avavarast võib tuletada ärivaralist koodi. Puuduva copyleftiga on näiteks Apache.


Allikad:

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
2. https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
3. https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL

#8 IT proff ja tema oskused

 Tänane Eesti tööturg on segadust tekitav. Töökuulutis vaadates otsitakse “ime” inimesi.  Nõudmised on muljetavaldavad, samas palk ei vasta tihti tööotsija ootustele ning ikka ja jälle kuuleme kuidas ettevõtet kaebavad tööjõu puuduse üle.

Tõsi, kasvanud on mõlema poole ootused ja sellest tingitud ka tihe konkurents. Tööandjad pingutavad, et hoida kinni talente. Tööotsijad peavad ennast järjest rohkem täiendama, et eristuda massist.

Pole oluline mis sektoris Sa töötad - vajalikud oskused ja kvalifikatsioon on alati nõutud. It-sektor on vist vähestes sektorites, kus ei eeldata alati koolitunnistust ning pigem panustatakse töökogemusele. Üheltpoolt täiesti arusaadav. Meil lihtsalt pole nii palju spetsialiste ja teisalt ei vasta õppeprogrammid alati tegeliku elu vajadustele.

Samas eeldatakse, et töötajal on ka teadmised ärist ja süsteemide juhtimisest. Näiteks paljud arendajad, kes on kooli pooleli jätnud tõdevad peale nelja -viit aastat töötamist, et neil jääb vajaka teooriast ning peaksid tagasi minema koolipinki. Arendaja puhul on suureks plussiks, kui ta suudab rääkida kaasa ka äripoolel. Suhtleb kliendiga, “mõtleb“ kaasa ja pakub parimad lahendusi lähtuvalt äri loogikast. Töötaja peab olema kursis nende valdkonna viimaste arengutega ning täiendab ennast pidevalt.

Detailsed teadmised oma valdkonnast on kindlasti üliolulised, kuid järjest enam hakkab rolli mängima ka inimese sotsiaalsed oskused ja taust. Eriti oluline on oskus töötada multikultuurses meeskonnas. Millised on kultuuride erinevused, milline on töötajate töökultuur, kuidas toimub suhtlus, jne. Paljud ettevõtted otsivad rahvusvahelise taustaga inimesi. Kõik soovivad töötada inimesega, kes on avatud, vastutulelik ja meeskonnatöö aldis.

Järjest enam otsitakse ka inimest, kellel on tugev analüüsi võime. EI tasuks eeldata, et programmeerimise oskus tähendaks automaatselt analüüsivõimet. Analüüsimisvõime on suureks eeliseks just neile, kes tegelevad uudsete tehnoloogiate arendamisega. 

Peale kõigi nende eelmainitud punktide on oluline ka inimese motiveeritus ja töökus. Lõpuks taandub kõik sellele, kas inimesel on soov panustada ettevõtte arengusse (läbi enese arengu) ja ta töötab  igapäevaselt püstitatud eesmärkide nimel. 

#6 The Case for Copyright Reform by C. Engström and R. Falkvinge

2011 aastal tegi Rootsi Piraadi Partei omapoolsed autoriõiguste ettepanekud Euroopa Liidu Parlamendile, eesmärgiga reformida Intellektuaalse omandi seadust. Oma brošüüris leiavad nad, et praegune seadusandlus on ajale jalga jäänud ja see tuleks viia vastavusse tänapäevaga. Oma ettekandes on nad toonud välja kuus ettepanekut, millest viite peavad nad vajalikuks muuta. Nendeks on õigus jagada intellektuaalomandit mitte kaubanduslikul eesmärgil, vähendada autoriõigusi seitsmekümnelt aastalt kahekümneni, tasuta autoriteoste kasutamine paroodia või remix eesmärgil,  automaatne autoriõiguste andmine ja kordusregistreerimine peale viite aastat ning digitaalõiguste haldamine.

Üheks olulisemaks punktiks pean ma õigust jagada teoseid mitte kommertslikul eesmärgil. Ma tõesti arvan, et kui jagatakse näiteks mõnda kirjatükki või pilti tavakasutajate vahel, siis kindlasti ei peaks seda käsitlema kui autoriõiguste rikkumisena. Selline kultuuri ja info jagamine mitte kommertslikul eesmärgil peaks ikkagi olema vaba. Minu arust on see kui “kultuuri“ ja “kreatiivsuse“  leviku piiramine. Samuti pean normaalseks, et autoriteoseid (muusika, film, kirjandus) võib kasutada paroodia või remiximise eesmärgil. Loomulikult peaks teose muutmise tulemus vastama headele tavadele.

Nii nagu head ideed on väärt levitamist, siis peaksid ka innovaatilised ja inimkonna hüvangule kaasa aiatavad tehnoloogiad olema rohkem kätte saadavad. Nii nagu brošüüris mainitud, monopoolne eelis on piiranud aastaid ühiskonna arengut. Mõistan, et innovaatiliste lahenduste väljatöötamine eeldab suuri investeeringuid ja suuri pingutusi ning need peaksid olema kaitstud, kuid 70 aastat on kindlasti liiga pikk aeg. Olen nõus, et kui see aeg oleks liiga lühike, siis ettevõtetele ei tasuks investeerida innovaatilistesse lahendustesse. Seega ettepanekuna 20 aastat tundub üsna mõistlik.

Hetkel tundub, et siiani on aurotiõiguste kaitsmisele keskendunud traditsioonilised (suur) korporatsioonid ning “uue“ generatsioon IT firmasid on rohkem “avatud“ mõtlemisega ning ei pööra eriti tähelepanu autoriõiguste kaitsmisele. Kitsaskohad seadusandluses ei aita kindlasti kaasa ettevõtete arengule. Seega võiks kaaluda, et IT- sektorile oleks eraldi punkt seadusandlus kuidas käsitleda intellektuaalset omandit. Näiteks ingelinvestor Bijan Khosravi peab IP (Intellectual property) üheks  firma olulisemaks osaks peale hea toote või teenuse. Varem öeldi, et ei loe hea idee, vaid loeb teostus, siis jäljest enam hakatakse mõtlema ka IP kaitsmisele. Hea näitena võib tuua Uber ja Airbnb. Need ettevõtted omasid turule tulles unikaalset (!) kontseptsiooni, aga üsna pea ilmusid turule jäljendajad, kes pakkusid sama teenust mingi teise nurga alt. Võibolla, ei suuda nende konkurendid haarata kogu nende turgu ja tõugata neid liidripositsioonilt, kuid kindlasti jäävad mõlemad firmad ilma suurest kasumist. 

Intellektuaalse omandi kaitse on ja jääb väga delikaatseks teemaks. Eriti kui me ei suuda seda ühtlustada riikide vahel ja igal osapoolel on oma arusaam kust jookseb piir kopeerimise ja uue toote/teenuse loomise vahel. Kindlasti on Engströmil ja Falkvingel õigus, et praegused seadused on iganenud ja ajale jalga jäänud. Samas pole ma kindel, kas nende poolsed ettepanekud on piisavad, et tagada tasakaal autoriõiguste kaitse ja ettevõtjate arengu vahel. 

Allikas: 

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

#5 Netiquette

Virginia Shea on toonud oma raamatus “Netiquette” välja 10 käitumisnormi, mis võiksid olla kohased inimesele, kes kasutab aktiivselt Interneti.  Ma mõtlesin pikalt, et kas ma olen kuidagi kuritarvitanud või ebaeetiliselt käitunud ja mull ei tule kahjuks ühtegi seika meelde :D

Ma pole aktiivne foorumites osaleja, samuti ei kommenteeri ma tavaliselt artikleid. Kui on vaja tagasisidet anda, siis annan seda tavaliselt otse. Kuna mul enda kogemusi pole, siis jagan ühe oma sõbra vingerpussi. Nimelt ta armastab lugeda Delfi kommentaare. Kui muidu tunduvad eestlased üsna mõistlikud, siis kommentaaridest tuleb välja meie tegelik pale. Olgem ausad, aga enamus kommentaatoritest on piiratud silmaringiga, labased ja harimatud. Vähemalt võib seda järeldada nende kommentaaridest. Seega mu sõber otsustas veidi statistikat koguda ja kirjutas väikse koodijuppi, mis kogus kokku kommenteerijate nimed, peamised märksõnad ja sõimusõnad. Selle põhjal genereeris ta uusi kommentaare ja hakkas neid postitama artiklite alla. Muidugi need kommentaarid polnud väga teemaga seotud, aga õli valasid nad tulle küll tugevalt. Nii kui oli mainitud mõnda kasutajat ja öeldud, et tema arvamus on täiesti sisutühi, siis ohh kuu sealt tuli alles vastu sõimu ja õigustused! Vahel kadus artikli sisu täielikult, sest kommentaatorid olid hoos oma nägemust kaitsma/õigustama. Kindlasti ei vastanud mu sõbra tegevus Shea poolt välja toodud käitumisnormidele, aga ehk õpetas see mõnd kommenteerijat, et igasugust jura ei tasu kirjutada:)

#4 Challenges of The Global Information Society

Pekka Himanen on kirjutanud 2004-l aastal Soome parlamendi jaoks ülevaate maailmat ees ootavatest muutustest. Arvustus on jaotatud nelja osasse. Esimene osa annab ülevaate Soome parlamendi Tulevikukomitee funktsioonidest ja ajaloost. Teine osa kirjeldab globaalseid trende. Kolmas osa keskendub võimalikud arengustsenaariumidele. Neljas osa toob välja erinevad ühiskonnamudelid ja viimane osa analüüsib stsenaariumite võimalike toimumisele ning nende tagajärgi.

Ettekande eesmärgiks on tõsta Soome parlamendiliikmete teadlikust ja kujundada Soome poliitikat vastavalt tuleviku prognoosidele. Autor keskendub infotehnoloogiast põhjustatud muutuste analüüsile. Infotehnoloogial põhinev ühiskonda defineeritakse kui pidevas muutuses olevat innovaatilist ühiskonda, mis toetub kreatiivsusele, efektiivsusele ja erinevate osapoolte tihedale suhtlusele ning koostoimimisele. Ühiskonna ja organisatsioonide jätkusuutlik kasv saab toimida vaid tänu innovatsioonile. 

Autor on toonud välja 10 võtmetrendi, mis mõjutavad kõige rohkem tuleviku ühiskonda. Nendeks on:

•        Riikide vaheline võistlus maksusoodustuste pakkumisel
•        Globaalne tööjaotus
•     Vananev populatsioon
•        Suurenev heaoluühiskonna surve
•     Infotehnoloogia arengu teine etapp
•        Digitaliseeritud kultuuri ja meedia kasv
•        Meditsiini ja bio-tööstuse kasv
•        Urbanism
•        Globaalne ressursside jagamine
•        Majandusest tingitud sotsiaalsed lõhed

Lähtudes eelnevatest punktidest on autor toonud välja ka väärtused, mille olemasolul või arendamisel on võimalik riikidel tagada jätkusuutlik ja efektiivne areng ning majanduslik liidriroll. Väärtusteks mis aitavad kaasa Euroopa heaoluühiskonna kasvuks on hoolivus, kindlus, avatus, julgustus, vabadus, kreatiivsus, julgus, visioon, tasakaal ja tähendusrikkus.

Innovaatilise ühiskonna tunnusteks peab autor kultuuri ja heaolu tasakaalu ning arenenud IT sektorit. Toote/teenuse arendamiseks on vaja nii kratiivset ideed (tootlikkuse ja tootmisprotsesside innovatsiooni), kui ka kreatiivset äri (brändi ja ärimudeli innovatsiooni). Olulise osana on toodud välja kultuur, kui põhikomponent innovatsiooni tekkeks.

Toetudes kümnele võtmekomponendile võib öelda, et kõik punktid on suurema või vähemal määral täide läinud. Nii esimese kui ka teise maailmajao riigid on muutnud oma maksusüsteemi, et olla rohkem atraktiivsed ettevõtetele. Euroopast on heaks näiteks Läti, kus alles hiljuti kehtestati maksusoodustus startupidele.

Nii nagu maksusoodustused aitavad kaasa ettevõtete ümberasumisele on Interneti ja tehnoloogia kättesaadavus jaotanud ümber töökohad. Tööjõud ei pea enam asuma ühes ja samas punktis ning kaugtöö on järjest enam aktsepteeritav. Samuti on kadumas töökohad, mis pole seotud kreatiivsuse ja uudse loominguga. Järjest enam arendatakse roboteid ja automatiseeritud tööstusliine, mis asendavad inimesi. AI areng saab olema võtmetähtsusega ja määrab ära järgneva tööstusrevolutsiooni kulgemise.

Kui varem oli vananev populatsioon eriti „valus“ teema vaid Jaapanile, siis nüüd on sellest mõjutatud enamus Euroopa Liidu riike. Vananev ühiskond aitab kaasa üheltpoolt automatiseerimisele, kuid teiselt poolt “jaotab“ ümber riikide võimekust. Sündiv generatsioon ei jõua lihtsalt “üleval hoida“ heaoluühiskonna hüvedega harjunud kogukonda. See omakorda viib sotsiaalse pinge kasvamiseni. Hea näitena võib tulla ühiskonna kihistumise. Juba hetkel on näiteks IT sektoris olevad ametipositsioonid tunduvalt pareminin makstud, kui teistes sektorites olevad positsioonid. Tehnoloogia areng on tugevalt mõjutanud sotsiaalseid valdkondi, mis otseselt ei loo majandusliku lisaväärtust (näiteks filosoofia, teoloogia, jne.), kuid samas tõstavad populatsiooni haritust ja laiendavad maailmavaadet ning tõstavad inimeste avatust ning tolerantsi.

Kultuuri tarbimine on muutnud kättesaadavaks tänu digitaliseerimisele, kuid kultuuri tarbimis harjumised on muutunud. Samuti selle levik ja sisu kvaliteet. Näiteks keegi ei osanud arvata 10 aastat tagasi, et meelelahutustööstus muutub nii kardinaalselt (Youtube, Spotify, Netflix).

Autor on toonud välja urbanisatsiooni kasvu, kuid tundub, et tehnoloogia üheltpoolt aitab kaasa populatsiooni kontsentreeritusele, teisalt aga võimaldab hajusust. Paremate töökohtade, infrastruktuuri nimel kolitakse linnadesse. Samas tehnoloogia kättesaadavus võimaldab nüüd ka inimestel valida omale sobivat elukohta ja tihti seda väljaspool majandusliku tuiksoont.

Peamiseks küsimuseks jääb aga hariduse kättesaadavus ja sellest tingitud sotsiaalsed lõhed. Autor on eeldanud, et hariduse või kvalifikatsiooni puudus saab suurimaks tõukeks sotsiaalsetelõhede tekkeks. Samas jälgides muutuseid, mis toimuvad haridussüsteemis võib selgelt väita, et hariduse omandamise kontseptsioon on muutmas ja selle kättesaadavus on järjest lihtsam. Näiteks ei pea enam ülikooli minema, et saada detailsed ja sügavad teadmised mingist spetsiifilisest alast. Enamus tippülikoolide õppematerjalid on (tasuta) digitaalsel kujul ja hariduse omandamine muutub järjest personaalsemaks. Loevad rohkem oskused ja teadmised, kui diplom. Ülikoolide lisandväärtuseks ei ole enam haridus, vaid kontaktid ja sotsiaalnevõrgustik. Ühiskonnas läbilöömiseks on vaja suurt tahet ja motivatsiooni ning innovaatilist lähenemist.

Lähtudes raportis olevatest punktidest saab tõdeda, et autor on toonud välja ühiskonna valupunktid ja muutused seoses IT arenguga. Samas ei tundu mulle, et Soome oleks võtnud ette kardinaalseid muutuseid aastast 2004. Pigem tundub, et riik tegutseb rahulikult ja võibolla mitte kõige agressiivsemalt. Samas tark ei torma ja vahel on stabiilsus suurimaks tugevuseks selles kiiretsi muutuvas maailmas.

Allikas:

https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf

#3 Kuidas Twitter on muutnud ajakirjandust

Interneti levik on vähendanud paberajakirjandus ja meediakontsernide monopoli. Andnud võimaliku sõnavabaduse kõikidele osapooltele ja ideoloogiatele.

Üks fenomenaalsemaid uusmeedia liike on näiteks Twitter. Mikroblogimisest on saanud uus trend.  Kiire, kohene ja suure mõjuga! Twitter on peamine infoallikas “pomm“ uudistele.

Minu arust on Twitter üsna tugevalt mõjutanud ka pabermeediat. Näiteks väga tihti säutsuvad meediaväljaanded uudist esimesena Twitteris, siis onlines ja alles pärast seda trükitakse see paberile. Alecia Swasy Reynolds Ajakirjandusinstituudist on pikemalt uurinud kuidas Twitter on mõjutanud pabermeediat. Kui varem otsustas ajalehes ilmuva artikli sisu üle väike paarliikmeline komisjon või peatoimetaja, siis Twitteri kasutus on andnud ajakirjanikele võimaluse teha hetkelise otsuse, et mis järjekorras, sisuga ja kellel see uudis peaks olema suunatud. Twitter on andnud võimaluse uudist kajastada palju suuremale rahvamassile, kui paberkandjal ajaleht seda võimaldaks. Samuti annab Twitter uudise kajastajale ka kohese tagasiside. Edasi säutsumine või säutsu kommenteerimine võib tihti aidata kaasa teema põhjalikumale arutelule ja laseb erinevatel osapooltel tuua välja oma arvamuse. Hästägide kasutus aitab selekteerida teemasid ja jõuda paremini lugejaskonnani. 

Peale uudiste levitamise on Twitter suutnud tekitada ka nn. järgijate fenomeni. Näiteks tänu Twitterile on võimalik Sul tutvuda inimestega, kes jagavad huvitavaid mõtteid või arvamusi. Enam ei eeldata näost-näkku kohtumist oma iidolitega, vaid nendega kontakti saamisest piisab intrigeerivast säutsust.

Twitteri populaarsus muidugi toob välja ka online-meedia pahupoole, milleks on kontrollimatu infolevik. Miljonid infokillud on internetis laiali ning tihtilugu tõlgendatakse infot vastavalt eesmärkidele. Joseph Goebbels on öelnud, et kui valet piisavalt tihti korrata, saab sellest lõpuks tõde. Olen veendunud, et ka Twitter aitab kaasa ebaadekvaatse info kiirele ja laiaulatuslikule levikule. Näiteks on teadlased leidnud (1) et valeuudised levikut mõjutab informatsiooni üleküllus ja lugejate piiratud tähelepanuvõime. Infokülluse tagavad kõik uuemeedia kanalid (Twitter, Blogid, Suhtlusvõrgustikud, jne.). Võltsuudistest on saanud lihtne vahend masside ja kogukondade mõjutamiseks. Internetist otsides võib leida sadu näiteid, kuidas läbi uusmeedia on võimalik mõjutada poliitikat, teadusuuringuid, majandust, jne. Seega peaksid lugejad olema eriti tähelepanelikud ja kriitilised lugedes Twitteri uudiseid. Tähelepanu tuleks kindlasti pöörata algsele infoallikale ja lõplik otsus uudise õigsusest teha ikka oma peaga;)

Väike ääremärkus akadeemikutele (kuna ka antud blogi kirjutatakse TTÜ „IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid” aine raames). Jose Luis Ortega on uurinud kuidas Twitter võiks mõjuada teadlaste uurimistööde levikut. Kes on teemast huvitatud, võiks lugeda:

http://blogs.lse.ac.uk/impactofsocialsciences/2017/01/11/twitter-can-help-with-scientific-dissemination-but-its-influence-on-citation-impact-is-less-clear/

Allikad:

1.     http://www.abc.net.au/news/2017-06-27/why-do-we-fall-for-fake-news-study/8653300